Arvamus

Avarama südame suunas

Lisainfo

Avaldatud: Neljapäev, 28 Veebruar 2013 14:38

Kirjutas Joel Luhamets

Klikke: 1961

Õigus olla olemas

Lisainfo

Avaldatud: Reede, 21 Detsember 2012 10:08

Kirjutas Tiit Salumäe

Klikke: 2319

.

Väljaanne „Hõimurahvaste Aeg“ astub lugeja ette trükivärskelt lõhnavana – mitte ainult füüsilises, vaid eriti vaimses mõttes. Ajakiri ilmub eesti keeles, aga siin oleva materjali kandepind ületab selgelt meie maa „keele“ ja tahab suunata mõtlema hõimukaaslastele, kellel ei ole läinud nii hästi kui meil. Just siit tuleneb ka meie vastutus. Arvame küll, et meie olemasolu ja püsimine omaette riigina ja kultuuriruumina on väljaspool kahtlust, aga kahjuks ei ole asjad nii lihtsad.

Elame maailmas, kus palju räägitakse võrdsusest ja võrdõiguslikkusest. Kui aga praktiliseks aruteluks läheb selle üle, et ka rahvusvähemustel peab olema õigus olemasolule, kergitavad „suured“ kulmu ja teevad näo, et ei mõista, milles on küsimus. Mind pani jahmatama see, et Eesti riigi Rahvuskaaslaste programmist jäeti kiriku- ja kultuuriasutuste elus hoidmine lihtsalt rahastamata. Kas see oli teadmatus? Kui nii, siis peame kahtlema otsuse tegijate kompetentsuses. Kui aga mitte, on see ohtlik signaal sellest, et „õigus olla olemas“ on otsustajate arvates ainult nendel, kelle materjal on arhiivikarpide kaante vahele kokku pandud. Vaatamata sellele, et arhiivi talletatud mälu on meile väga oluline, ei tohi me unustada nende inimeste vajadusi, kes elavad täna. 

Käesoleva aasta mihklipäeva paiku tulevad soome-ugri rahvaste esindajad kokku Tartusse, et pidada nõu teemal: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti: kiriku missioon muutuvas maailmas.“ Meil on, millest rääkida. Seljataga on auväärne minevik; pisut ebalevalt elame olevikku, aga tulevik on auline.

Loe edasi: Õigus olla olemas

EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru

Lisainfo

Avaldatud: Teisipäev, 10 Mai 2011 14:13

Kirjutas Leevi Reinaru

Klikke: 2835

Avar on maa ja põld, kus on oodatud Sinu armastuse and!

EELK on kaasatud hõimurahvaste töösse aastast 1992, kui meie misjonäridest abielupaar Anu ja Juha Väliaho asus tutvuma maride elu ja olukorraga. Sellest on saanud hästitoimiv ja mitmekülgne töö meie sugulasrahvaste seas kuni Uuralini, eriti Joškar-Olas ja praegu Baškiirias.

Meie sealsed töötegijad on ka Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku töötegijad. Ingeri kiriku koguduste töö Venemaal on laienenud ingeri rahvuse piirest väljapoole. See on paljude rahvuste kirik, kuhu kuuluvad venelased, karjalased, komid, udmurdid, marid, tatarlased, baškiirid, burjaadid… Väliahode poolt maride seas viimasel ajal tehtud töö on nii kristlik kui ka kultuuritöö. Rahva- ja vaimuliku muusika laagrite ning kontsertidega toetatakse ka rahvuslikku identiteeti.

Samas on paljude hea tahtega misjonäride töö Venemaal pidanud lõppema. Kolme aasta tagusest 40 kaastöölisest oli 2010. aastal alles 20,  agu tõdeb H. Heikkilä Ingeri kiriku ajalehes (1/73/ 2010). Meiegi töötegijad, kes olid Mordvas ja hiljem Omskis, on praegu Eestis venekeelsel kogudusetööl.

Aga Ingeri kirikul on tänavu 400. juubeliaasta ja kirikus toimub sisemise töö uuendamine. Soovime õnne vapratele töötegijatele ja juubelit  pidavatele kogustele. See on ka meie tänuaasta!

Lisaks kolmele miljonile hõimlasele Venemaa avarustes peame mõtlema ka kontaktidele ja koostööle meie hõimlaste ungarlaste ja soomlastega. Ühises usuosaduses kasvamises näen erilist rikkust, mida pakuvad rahvused. Jumal kasutab meie sugulasrahvaste eripärasid, et rikastada Kristuse kogudust.

Oluline on hoida meeles, et meil on Venemaal ka rahvuskaaslased, kes on väga tänulikud meelespidamise ja vaimuliku teenimise eest. EELK korraldab regulaarselt jumalateenistusi Moskvas, Peterburis, Petseris, kord aastas Ülem-Suetukis ja mullu käis õpetaja Sotšis.

Hõimlastele ja rahvuskaaslastele mõeldes on meil, kallid kaasmaalased, tööpõld väga avar. Meie ühised annetused ja koostöö teevad võimalikuks paljude armsate inimeste usu ja elu edenemise tingimustes, mis tunduvad Eestist vaadatuna rasked.

Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär dr Heibo Ritsbek

Lisainfo

Avaldatud: Neljapäev, 06 Jaanuar 2011 09:58

Kirjutas Heigo Ritsbek

Klikke: 2507

Kui olin Bostoni Ülikoolis doktorantuuris missioloogia alal, imetlesin oma juhendaja professor Dana L. Roberti tabavat ütlust: „Kui inimkehaga võrreldes on terve keha misjon, on evangelism süda“. Aga seda võiks ka teistpidi vaadelda – kui misjon on inimkeha, on terve inimese eluks vajalik terve ihu. See tähendab – kõik muud organid oma normaalses funktsioneerimises annavad aluse inimihu terviklikuks eksistentsiks. Õigupoolest ei ole Kristuse Kirikus mingit tegevust, mis ei oleks misjon. Sest peale oma ülestõusmist surnuist ja enne taevasseminekut andis Meie Lunastaja Jeesus Kristus meile misjonikäsu, ehk teisisõnu, tegutsemisplaani – oma Kiriku jaoks. Misjon on läkitatus millegi olulise tarbeks. Uues Testamendis on 289 korda tarvitatud termineid, mis tähistavad läkitamist, läkitatust, apostellikku ülesannet jms. Martin Hengeliga koos võime öelda, et varakiriku lugu ja teoloogia ajalugu on eelkõige misjoni lugu. Martin Kähler on öelnud, et misjon on teoloogia ema. Evangeeliumid kirjutati mitte ajaloolise impulsi ajendil, vaid Jeesuse Kristuse kuulutamiseks Vahemere maailmas. Ja veelgi enam – Jumalat ennast nähakse misjonärina par excellence. Seega on misjon meile nii oluline, et seda lihtsalt üle rõhutada pole üldse võimalik. Misjon on Jumala misjon – Missio Dei – ja selles osalemiseks on iga kristlane ristimise kaudu kutsutud. Olgem seda siis sina ja minagi. 

Peavikaar dr Heigo Ritsbek
Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär

Apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan

Lisainfo

Avaldatud: Neljapäev, 06 Jaanuar 2011 09:46

Kirjutas Philippe Jourdan

Klikke: 2456

"Kui kaunid on nende jalad,kes kuulutavad head rõõmusõnumit." (Rm 10:15)

Armsad vennad ja õed!

Algusest peale on Jeesus kutsunud neid, kes tahavad olla tema õpilased ja on valmis oma mugavusest loobuma, selleks et minna kaugele maale. Minna selleks, et jagada kõikide inimestega rõõmusõnumit Kristuse surmast ja Ülestõusmisest. See kutse tuleneb otseselt ristimisest, mille läbi meid samastatakse Kristusega, ja on ligimesearmastuse loomulik osa. Sest kui Kristuse sõnum tõesti meie elule valgust, tähendust ja rõõmu annab, kui see sõnum on tõesti rõõmusõnum meie elus, ei saa me soovida midagi muud, kui seda oma ligimesega jagada. Headuse loomus on ennast levitada – bonum est diffusivum sui – kõlab keskaegne ütlus. Kristlane levitab Kristuse sõnumit armastuses ja rahus, teiste kultuuri ja veendumusi austades. Ta ei tule peale suruma, vaid teistelt rahvastelt õppima ja nendega jagama.

Ma tervitan kõiki neid, kes selles vaimus toovad usku, lootust ja armastust nendele kaugetele rahvastele, kellega me moodustame ühe perekonna. Keelesugulusest veel tähtsam on hingesugulus. Peame ennast avama, selleks et teised end Kristuse valgusele avaksid. Sest rohkem kui kuulda Kristusest, tahab kaasaegne inimene, ükskõik kas ta elab Euroopa Liidus, Jäämere ääres või Kaug-Idas, näha Kristust nende inimeste elus, kes Jeesuse sõnumit kannavad. 

Ja ma palvetan selle eest, et see töö kannaks üha rohkem vilja. Jumalal on oma aeg iga inimese ja rahva jaoks. Ja inimesed, kelle juurde Jumala Sõna on hiljem jõudnud, võivad olla just need, kes kunagi tulevad ja aitavad vanal Euroopal pöörata uuesti oma näo Lunastaja poole.

Apostellik administraator piiskop
Philippe Jourdan

EEVL juhatuse esimees Heigo Ausmees

Lisainfo

Avaldatud: Esmaspäev, 03 Jaanuar 2011 10:47

Kirjutas Heigo Ausmees

Klikke: 3131

Mis on misjon? Silme ette kerkib kork-kübaraga valge mees, kes harimata Aafrika elanikule õpetab Piiblit ja hügieeni, ravib haigeid ja jätkuvalt hämmastab kohalikke oma ülima tarkuse ja vaprusega. Lõpptulemuseks on rõõmus aafriklane, kes, euroopalik ülikond seljas, astub pühapäeval kirikusse ja laulab valju häälega kaasa valgete meeste kirikulaule ja hümne, oskab õiges kohas „Aamen!” hüüda, ja siis teeb annetuse kohaliku misjoniseltsi töö jaoks.

Oh, las misjonärid tegelevad sellega, mis see minu asi on... Aga kas asjad on niisama lihtsad?

Ajad muutuvad ja meie koos nendega. Loodetavasti targemaks. Misjon pole midagi enamat ega vähemat kui hea sõnumi kuulutamine inimkonna lunastusest. See on see, milleks Jeesus meid oma sõnade ja eeskujuga üles kutsus. See üleskutse ei olnud vaid kitsale jüngerkonnale või valitud apostlitele – see oli üleskutse igale kristlasele. Täna küsib Jeesus meilt, eestlastelt, mida oleme selle üleskutsega ette võtnud. Meile on antud vahimehe vastutus. Vahel muretseme liialt selle pärast, kas me sõnum kaasaegses ühiskonnas kedagi ehk liialt ei pahanda. Vahimehe asi on anda infot, peaasi aga see, et kuulajad teda mõistaksid. 

„Aga kui vahimees näeb mõõga tulevat, aga ei puhu sarve egahoiata rahvast ja mõõk tuleb ning võtab ära nende hulgast ühehinge, siis võetakse see küll ta oma süü pärast, kuid tema verdma nõuan vahimehe käest.

Ja sina, inimesepoeg, sinu olen ma pannud Iisraeli soolevahimeheks. Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neidhoiatama minu poolt.“. Hs 33:6-7

Millise osa on Jumal oma suures plaanis sinule andnud? Kindel on see, et ükski inimene ei ole ilma oma osa ja kutsumiseta selles plaanis. Tahan sind kutsuda üles aktiivselt leidma võimalusi eesti misjonäride läkitamiseks ja võimalusel ka ise misjonis osalema!  

Selleks õnnistust  ja jõudu!

Heigo Ausmees
EEVL juhatuse esimees