Setokeelne evangeeliumiraamat on pärimuse kandja
- Lisainfo
- Avaldatud: Laupäev, 13 Juuli 2013 22:00
- Kirjutas Sakarias Leppik
- Klikke: 2454
Setokeelse
evangeeliumiraamatu täiendatud ja uuendatud tõlke ilmumine aastal 2013 (tiraaž 800 eksemplari) on loomulikuks jätkuks seto rahvusliku identiteedi tugevnemisel ja tugevdamisel. On väidetud, et omakeelse pühakirja maht on väikerahva rahvusliku teadvuse mahu väljendajaks. Kas see just päris nii on, ei julge mina küll väita, ent teatud indikaator on see siiski. Loodetavasti ei jää neljast evangeeliumist koosnev raamat viimaseks setokeelseks pühakirjatõlkeks ning sellele lisandub terve Vastne Testament. Ja ehk sünnib setode sekka tulevikus neidki, kes võtavad vaevaks ka vanaheebrea keelega tegeleda. Et saada kaante vahele Vana Testament.
1926. aastal ilmus vastuolulise saatusega luteri pastori Ernst Puusepa nelja evangeeliumiraamatu setokeelne tõlge, mida pisut keeleliselt toimetas Paulopriit Voolaine. Tõlge sündis mitte kreeka, vaid eesti keelest ja oli toonase kõnepruugi rohkuse ja saksapärasuste tõttu üpris eestipärane. Tolle evangeeliumiraamatu tiraaž oli väike ja seetõttu on selle väljaande leidmine tänasel päeval nõela heinakuhjast otsimine. Et aga setokeelsete pühakirjatekstide kasutamine on leidnud viimastel aastatel üha enam liturgilist kasutust, siis on üpris loomulik, et setode kui õigeusu pärimusel püsiva rahva kirjavaras ning ka koduses kasutuses võiks evangeeliumiraamat taas olla.
karjalaste piirkonnas Lesnoje külas korraldati 2012. aasta juulis juba 11. korda soome-ugri rahvaste kultuuripidustused, kus soovijad võisid endale saada päriskarjala ehk vienakarjala keelse Uue Testamendi ja selle audioversiooni. Lisaks võis nii mõnigi tunda rõõmu Piiblilugudest aunusekarjala keeles.
Sosva manside külas salvestati suvel piiblilugude audioversioon ning väljavõtteid Luuka ja Johannese evangeeliumist. Külarahvas oli tööst vaimustuses ja tekstile oma hääle andjatest puudu ei tulnud.
Kuulatav Sõna udmurtidele
2011. a novembris toimus Stockholmis järjekordne soome-ugri kristlike juhtide konverents, kuhu oli saabunud külalisi Komi- ja Marimaalt, Udmurtiast, Mordva Vabariigist, Ungarist ja mujalt. Konverentsi käigus viidi läbi paneeldiskussioon misjonitööst Uuralite piirkonnas, kuulati ära arvukalt ettekandeid ja külastati kohalikke kogudusi.
olen komi rahvusest? Ja kas ta ikka vastab mulle minu emakeeles? On ju komid teise sordi rahvas, hüljatud Jumala poolt, nagu öeldakse. Isa leidis kinnituse Piiblist, kus on kirjas, et Jumala Sõna kuulutatakse kõikides keeltes. Piibli lugemist võõras keeles võrdles Daniil eluga lastekodus: „Minge lastekodusse ja küsige lapselt, kas sa tahad elada siin, kus sind toidetakse ning kantakse hoolt su riietuse ja hariduse eest, või tahad sa elada perekonnas? Mõistagi perekonnas, isegi kui seal puuduvad samasugused tingimused! Sama ebaloomulikult kõlab küsimus – kui kõik oskavad vene keelt, milleks siis mari, komi, udmurdikeelset tõlget? See on ju meie emakeel! Mina ja minu rahvas, komid, ei taha kaduda, ja meie lootus, ainus vahend ning kindlustus tuleviku jaoks on emakeelne Piibel! Seepärast ei saa piiblitõlketöö ja selle toetajate pingutused jääda ilma heade viljadeta!“