Armsad õed ja vennad!
Osadust ja üksteise eest vastutust luues ühendavad inimesi väga erinevad suhtlustasandid: perekond, kogukond, hõimkond, keelkond jms. Hõimurahvaste tunnuseks on suur kultuuriline ja keeleline ühisosa. See annab eelduse üksteist mitte ainult paremini mõista, vaid ka aidata ja toetada. Nende talentide kasutamist ootab meilt ka Jumal. Kus mujal kui kogudustes ja kirikus võiksime seda ülesannet paremini mõista ja teoks teha?
Iga hõimu või rahva vaimujõud sõltub tema usust, tema suhtest Jumalaga. Võimalus lugeda emakeelset Piiblit ja süveneda Jumala sõnasse võib kaasa tuua lausa vaimuliku ärkamise ja rahvusliku ülestõusmise surnust, nagu see juhtus Eestis 18. ja 19. sajandil. Eestikeelse Piibli ilmumine 275 aasta eest veeretas ära kivi usu, lootuse ja armastuse haualt. Ülestõusmispühad on jätkuv tunnistus Kristuse võidust, millest igale inimesele ja hõimule jätkuvalt kõneleb Pühakiri.
On suur arm ja rõõm, et eelmise aasta lõpul ilmus Piibel esmakordselt ka udmurdi keeles. Soome-ugri hõimurahvaste peres jääb järjest vähemaks neid, kellele Jumala sõna kodukeelsena kättesaamatuks jääb. Olgem selle eest tänulikud ning andkem oma panus Pühakirja levikusse! Selle rikkusega on igal inimesel, perel ja rahval tulevikku! Lauliku sõnadega: „Rõõmutsegu rahvad ja hõisaku rahvahõimud, sest sina mõistad rahvale kohut õigluses ja juhatad rahvahõime maa peal!" (Ps 67:5)
Õnnistussooviga,
+Andres Põder
EELK peapiiskop
Hõimurahvaste Aeg 2014 1(11), lk. 3.