Komimaad 
külastades olen korduvalt kogenud, et komid on meile südamelähedased ja võtavad eestlasi hästi vastu. Kindlasti on siin üheks põhjuseks meie ühine soome-ugri taust, mis aitab paremini suhteid luua.
Mina sattusin komide juurde esimest korda soome sõprade kaudu. Sain tuttavaks komi pastori Daniil Popoviga ja meil tekkis väga hea side. 2005. aastal käisime Komimaal draamaetendusega „Taevaväravad ja põrguleegid“, millel olid väga head tulemused. Alles hiljaaegu kohtusime ühe tütarlapsega, kes sai tol etendusel päästetud. Paar aastat hiljem pöördusid Jumala poole ka tema vanemad.
2011. aasta suvel sõitsime oma koguduse noortega komide kristlikku suvelaagrisse, kuhu kogunes noori paarisaja kilomeetri raadiusest. Kuna meie noortest ei olnud enamik kunagi Venemaal käinud, hoiatasime neid, et seal, kuhu lähme, ei pruugi olla dušivõimalust ja WC võib asuda õues. Kui jõudsime Komi pealinna Sõktõvkari, selgus, et kohalikus hotellis oli tüdrukute toas isegi mullivann! Maal toimuvas laagris olid tingimused siiski teised. Kõigele lisaks paigutati eesti noored tubadesse segamini komidega ja hakkama tuli saada võõras keeles.
Komi noortest jäi laagris meelde see, et nad olid hästi tõsised ja pühendunud n-ö Jumala asjades, kuid samas ei häbenenud rahva ees osaleda etendustes, mis meile võib-olla piinlikkust valmistaksid. Oleme ju loomult kinnisemad, sissepoole pööratud. Nende vaba ja avatud olek ning julgus improviseerida väheste vahenditega on minu arvates see, mida meiegi peaksime õppima. Midagi jäi komi noorte südameisse aga ka eestlastest, sest laagri lõppedes tahtsid nad väga Eestisse sõita. Meid ühendab ju kaks asja: see, et oleme kristlased ja lisaks sugulasrahvad. Nii korraldasime 2012. aasta jaanuaris Türil soome-ugri noortekonverentsi, kus peale komide ja eestlaste osalesid ka soomlased. Poolesaja osavõtjaga konverents läks igati korda, see oli tõeline osadus ja rahvaste sulandumine! Eeloleval suvel on plaan sõita komide suvelaagrisse juba suurema bussitäie rahvaga.
Komimaal reisides oleme külastanud ka kogudusi ja kuulutanud evangeeliumi külades. Eestlased on komi külades oodatud, ja seda peab ära kasutama. Ühes külas oli saal juulikuus rahvast puupüsti täis! Eestis ei tuleks südasuvel selline asi kõne allagi. Ja üle kümne inimese tuli tõsiselt palvele. Pole ime, kui selles külas on varsti kogudus. Komimaa on evangeeliumile avatud!
Türi Kristliku Misjonikoguduse pastorHõimurahvaste Aeg Nr 7, 2012. lk. 18-19.
