Hõimupäevast sai ka Ungaris ametlik püha
- Lisainfo
- Avaldatud: Esmaspäev, 21 Oktoober 2013 14:21
- Kirjutas Andres Bereczki
- Klikke: 1515
Eesti kaks aastat varasemat algatust järgides võttis Ungari parlament 8. aprillil 2013 suure enamusega vastu määruse, mille kohaselt tähistatakse ka Ungaris oktoobri kolmandal laupäeval hõimupäeva. Ungarlaste päritolu ja identiteediga seotud vaidlused avaldasid siiski mõju, nõnda et algupärase soome-ugri hõimupäeva (Finnugor Rokon Népek Napja) nimetuse asemel kasutatakse vastuvõetud seaduses nimetust soome-ugri keelesugulusega seotud rahvaste päev (Finnugor Nyelvrokonsággal Rendelkező Népek Napja).
numbris on esitatud soome-ugri põhjarahvaste asurkonna kaardid, mis on kohati erineva, kohati sama maailmavaatega. Kui 
Üks põhjus ingeri rahva eiramiseks ongi teooria, et mingeid ingerlasi pole olemas – need on lihtsalt Venemaale maad otsima läinud soomlased. Siiski hakkab ka Eestis juurduma teine ajalookäsitlus, mille kohaselt Ingerimaa saab juba 2019. a tähistada oma riikluse 1000. aastapäeva. Lisaks teemaajakirjadele on see leidnud koha ka põhjalikumates teatmeteostes, nagu näiteks R. Vaiksoo „Aja lugu“. Nimelt võttis viimane varjaagide soost Novgorodi vürst Jaroslav Tark naiseks Sveamaa kuninga Olof Skötkonungi tütre Ingegardi (Ingigerdi), kellele annetas pulmakingiks Laadoga linna. Pruut andis selle edasi oma tädipojale jarl Rögenvaldile, kes rajas seal oma jarliriigi. Nii astuvad ingerlased nende soomesugu rahvaste sekka, kellel on ajaloos mitu puhku olnud oma riik. Tundlikuks teeb teema ehk aga see, et tänane Peterburi ei ole mingi Peeter I poolt sohu ehitatud linn, vaid aastal 1700 vallutatud Nyeni linnake (venepäraselt Nienschantz).
aastat tagasi valmis Eestis ÜRO-sse Kurt Waldheimile saatmiseks esimene läkitus okupeeritud kodumaalt, mis oli algatatud kahe põrandaaluse grupi - Eesti Rahvusrinde ja Eesti Demokraatliku Liikumise - poolt. Selle dokumendi tekst usaldati minu koostada ja ma mõtlesin, kuidas seda sõnastada. Läkituse lähteideeks sai arusaam, et eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus ning säilimine on kogu maailma rikkus, nende vähenemine ja kadumine tähendab kaotust mitte üksnes konkreetse kultuuri jaoks, vaid vaesestab ka maailmakultuuri. Sel põhjusel on iga rahva püsimise ja tema kultuurilise identiteedi toetamine rahvusvahelise solidaarsuse teema ning puudutab kaugemas plaanis inimkonna kui terviku identiteeti.
Möödunud aastal loodi Komi Vabariigis evangeelsete koguduste allianss. Kuigi enamik kogudusi kuulub suurematesse liitudesse, vajavad ühe kindla piirkonna või linna kogudused kohaliku rahva teenimisel üksteise toetust, kinnitas alliansi esimeheks valitud pastor Daniil Popov. Tema sõnul sai tihedam koostöö alguse tänu Sõktõvkaris läbi viidud ühisprojektile, mille teostamine eeldas kohalike koguduste osalemist. „Kuna ükski projekt ei saa ilma ühise palveta olla edukas, hakkasime regulaarselt kohtuma, et lahendada organisatsioonilisi küsimusi ja üheskoos palvetada. Projekti lõppedes olime jõudnud arusaamisele, et koostööd tuleb jätkata!“
